Jaapan pärast II maailmasõda
Nad jõudsid kõikjale. Näiteks kui
Eestis leiutas Johannes Hint uue ehitusmaterjali silikaltsiidi, siis ostsid jaapanlased selle
valmistamise õigused ära ja panid leiutise tulu tooma. NSV Liidus endas jäi aga silikaltsiidi
kasutamine minimaalseks. Kuid see oli pisiasi võrreldes sellega, mis toimus Jaapani
metallurgias, masinaehituses ja elektroonikatööstuses. 1954. aastal omandas vähe tuntud
Jaapani kompanii Sony juhtiva positsiooni transistoride tootmisel ja pandi alus taskuraadiote,
sealt edasi juba (kassett) magnetofonide buumile. Maailmakuulsaks sai terve plejaad Jaapani
firmasid ja kaubamärke: Hitachi, Honda, Mitsubishi, Nissan, Nikon, Toyota jpt.
1960. aastatel oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas, st et kümnendi lõpus
ületati kümnendi alguse tase üle kahe korra ja areng ei peatunud ka järgmisel kümnendil.
5.2. Põllumajandus ja metsandus
Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult
annaabi.ee 
