Tõde ja Õigus II Terve tekst
Siis
kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu
pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta
äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku.
,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete?
Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne."
Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud.
,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta.
,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha? Kuipalju? Kus?"
,,Jäi kasti," vastas Indrek.
,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see
veel teie raha, mis on kastis? Ei, see ei ole teie raha, vaid selle oma, kes kõige enne kasti
kallale läheb."
,,On ju ainult paar rubla," vabandas Indrek.
,,Olgu või paar kopikat!" hüüdis direktor