V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Gringoire astus pingi otsa ja tal läks korda käte ja peaga balansseerides lõpuks tasakaalu
leida.
«Nüüd keera oma parem jalg vasaku taha ja tõuse vasaku jala varvastele.»
«Kõrgeaulik härra,» vastas Gringoire, «teie tahate küll, et ma mõne kondi murran?»
Clopin raputas pead.
«Kuule, sõber, sa lobised liiga palju. Seletan sulle paari sõnaga, mis sul tuleb teha: sa pead
tõusma vasaku jala varvastele, nagu ma juba ütlesin; niiviisi küünid sa mannekeeni taskuni,
tuustid selle läbi, leiad sealt raha-kukru ja tõmbad selle välja. Kui sa nii talitad, et ükski
kelluke ei tilise, siis on hea: saad santlaagriks. Meil ei jää siis muud, kui sind nädalapäevad
sugeda!»
«Pagana pihta, kas see mul õnnestub?» ütles Gringoire. «Aga kui tilisema hakkavad, mis
siis?»
«Siis puuakse sind üles. Said aru?»
«Ma ei saa tõesti midagi aru,» vastas Gringoire.
«Kuula siis veel kord. Sina pead mannekeeni läbi kobama ja talt kukru taskust välja
võtma