Füüsika Vahelduvvool ★ Elektrienergiat toodetakse eelkõige vahelduvvooluna seetõttu, et vahelduvvoolu pinget on lihtne trafoga muundada. ★ Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. ★ Vahelduvvool esineb majades, seda saab kasutada igapäevaste seadmete kasutamiseks, mis tarbivad erineva pingega voolu. Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? ➢ Alalisvool tekib juhtides, mis ühendatakse aku või taskulambipatareiga. ➢ Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta lampides voolutugevuse sõltuvust ajast. ➢ Alalisvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. ➢ Vahelduvvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. ➢ Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu el.väli. Vahelduvvoolu genereerimine ➔ Vahelduvvoolu toodetakse generaatoriga, mille töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Mida nimetatakse vahelduvvooluks?
Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Mida nimetatakse vahelduvvooluks?
surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada. Elektrivoolu liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalisvool tekib juhis, mis on ühendatud taskulambipatareiga või akuga. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. 1 kA (kiloamper) = 1000 A | 1 mA (milliamper) = 0,001 A I = q : t ( voolutugevus = elektrilaeng : aeg ) Keemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena
koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis ühendatud lampi põlevad ühesuguse heledusega . Juhte võib ühendada mitmeti, kuid kõikide ühendusviiside korral on mingi osa juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Tähistades voolutugevuse juhtides vastavalt I1 ja I2, võib panna kirja seose: I = I1 = I2 Joonis 2. Elektriskeem pingete