Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid
Liivimaa atlase väljaandmist ei suutnud Ühing siiski teostada, sest spetsiaalkaardi
koostamise kulud olid niivõrd suured, et loobuti üldkaardi väljaandmisest ja kogu töö
sai ilmumisel Liivimaa spetsiaalkaardi (mitte atlase) nime. (Varep 1957)
Triangulatsiooni läbiviimiseks ei olnud Struvel kasutada suurt varustust. Varustus
koosnes Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu poolt talle muretsetud kahest
nurgamõõtjast, Tartu Ülikoolilt saadud pikksilmast, taskukronomeetrist ja pikkuste
mõõtmiseks kasutatavast seadeldisest. Vaatlused teostas Struve ise, kasutades sealjuures
abilistena üliõpilasi, nagu saab lugeda tema tööde päevikust. (Varep 1957)
Struve ja Rücker koostasid ühiselt 1819-1839 esimese geodeetiliselt põhistatud
Liivimaa kubermangu kaardi. Vastavalt kokkuleppele Liivimaa Üldkasuliku ja
Ökonoomilise Ühinguga sõlmitud lepingule tuli koostada ja välja anda Liivimaa