Palga kasv versus töö tootlikkus
tähistavaks tasemeks.
Reaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga 1,9%, mis oli võrreldes eelmise aasta 0,7%
keskmisega samuti kiirem. Reaalse tööjõu ühikukulu kasv näitab palgafondi ja kogu
nominaalse toodangu (jooksevhindades) kasvu suhet. Kui pikemas vaates ei ületanud
palgafondi kasv nominaalse toodangu kasvu kuigi palju ning 2013. aasta teise kvartali reaalne
tööjõuühiku kulu tase ületas 2003. aasta lõpu tasetvaid 2,3%-ga, siis lühikese aja jooksul
kiiresti kerkivad tööjõu ühikukulud avaldavad hindadele survet ja vähendavad Eesti kulude
konkurentsivõimet liiga kiiresti. Sellist makromajanduslikku arengut peetakse tavaliselt
jätkusuutmatuks. Kriisile eelnenud majandusbuumi aastatel oli Eesti majandus samuti
ülekuumenenud ja makromajanduslik tasakaalustamatus oli suurenenud, mistõttu kujunes
majanduslangus sügavaks ning sellest taastumine vaevarikkaks.