parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema. 1920-ndate II poolel ületas saksa majandus küll sõjaeelse taseme, kuid sisepoliitiline elu jäi vastuoluliseks. Vasaktiival asusid sotsiaaldemokraadid ja kommunistid, parempoolseid esindasid revansistlikud jõud, kes soovisid I maailmasõja kaotuse tasategemist.1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva. Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930. aastatel
pahaloomuline intsestiaalsus. Tervikuna on see "kõige valulikumaks ja ohtlikumaks kõigist elulistest orientiiridest, milleks on inimene võimeline".95 2.3. Kättemaksuajend Esmapilgul on kättemaksutoimingute motivatsioon ilmne: õiglus nõuab vastata kurjusele kurjusega, "tasuda", karistada eesmärgiga välistada uusi agressiivseid toiminguid pahategija poolt. 96 Vanemate vastu suunatud vägivald (reeglina poegade poolt) kujutab endast tavaliselt "tasategemist", s.t. saades täiskasvanuks inimene maksab kätte parandamata solvangute eest, mida tekitasid talle isa või ema tema lapse- ja noorukieas. Teisisõnu talitab nendega samamoodi, nagu nemad talitasid temaga. Üks "sugulusmõrvade" eripära on selles, et nendes süüdistatavad harva tunnistavad end süüdi. Nende vastused vastavale küsimusele on küllaltki paradoksaalsed: «Jah, tapsin, kuid ma ei ole süüdi» Tapjad ei pea ennast saabunud tagajärgede tõeliseks või
annaabi.ee 
