6 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Lisasoojustus kinnitatakse fassaadile kas liimimise teel või mehhaaniliste kinnititega. Soojustus kaetakse üldiselt orgaanilise, õhukese (3-7mm) krohvikihiga. Krohvi armatuuriks kasutatakse plast- või klaaskiudvõrku. Kuna soojustusmaterjalid on suhteliselt jäigad, põhjustab see lisanõudeid soojustatava pinna tasasusele. Samuti peab silmas pidama, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Eelistada tuleb täispinnalist soojustuse liimimist seina alustarindile (mitte soojustuse paigaldamist nn. seguplonnidega). 13 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Tähelepanekud. Süsteemi tehnilised omadused sõltuvad palju teostusviisidest ja – materjalidest
soojendamine, õhuga soojendamine. Põhinõuded talvel betoneerimise kohta jäävad kehtima ja neid on ka eespool kirjeldatud. 6.7 Millised on põhinõuded betoonpõrandate ehitamisel? Põranda ehitus algab projekteerimisest. Põrandad arvutatakse plaatelastsuse alusel, sealjuures võetakse arvesse koondatud koormusi, jaotatud koormusi, betooni mahukahanemist kui ka temperatuuri muutusi. Põrandatele esitatakse nõudeklassid näiteks tasasusele ja kulumiskindlusele. Et saada nõuetele vastavat põrandat, tuleb kõigepealt ehitada tugev ja jäik alus. Põrandat ei tohi rajada mullale,ega kasvupinnasele vaid need tuleb asendada täitega (täite parameetrid vastavalt projektile, täiteks enamasti kas liiv, killustik vm). Täidet tihendada kihtidena näit. iga 300 mm tagant (tihendustegur min 0,95). Tihendatud ja tasandatud pinnas eraldatakse betoonist kilega. Armatuuri kaitsekiht peab olema projektijärgne (min 25 mm), samuti mark
annaabi.ee 
