Eesti loodusgeograafia
mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi
tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt
jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest
liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad):
nõod süvendusid veelgi, kõrgustikud mõnevõrra lagunesid ja tasasemad alad
muutusid veelgi tasastemaks.
Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas,
on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja
lõunanõlv lauge.
Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga.
(Kõrguse, sügavuse ja pindalalise ulatuse alusel eristatakse mikro-, pisi-,
väike-, kesk-, suur- ja hiidvorme. Suurvormid on 1) Soome lahe nõgu, 2) Lääne-
annaabi.ee 
