Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel- esimene puisniitude
kadumise põhjus, kuna suurtootmisele üleminekuga kaasnes käsitööst loobumine; nõuk piiritsooni
moodustamine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine- kui 30ndatel olid haritava
maa hulgas suure kaldega nõlvad, mida tollel ajal oli võimalik harida hobusega, siis hiljem
maaharimistehnika arenes ja oli mõeldud üha suuremate ja tasasemate põldude harimiseks.
Järsemate nõlvade ja vähemviljakate põllumaade kasutus vähenes, need võeti kasutusele
rohumaadena või jäid kasutusest väja ja kattusid metsaga. Metsatukkadega kattusid põllulappidel
asuvad madalamad lohud, niiskemad alad ja kõrgemate kuplite harjad. Sellest tulenevalt metsa
areaalide arv suurenes. Maakasutuse areaalide arvu suurenemisega on toimunud maastiku