Vooluveetekkelised kuhjevormid Anett Laidver 9.b Võru Kesklinna Kool Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
Seejärel pöördume tagasi 1.faasi, millega kaasnevad selles ja järgnevas unetsüklis kiired silmaliigutused ja sageli erksad uenäod. Normaalse ööune jooksul veedame esmalt palju aega neljandas unefaasis, mis on meile ilmselt väga tähtis: mida roidunumad kehaliselt ja vaimselt oleme, seda eam niisugust und vajame. Harilikult kestab 4. unefaas esimesel perioodil 30-90 minutit. Seejärel aga, libisedes tagasi 2. faasi, algab eriskummaline faas, millest mõne tuntud nime tasaseim sositamine meid äratab, sellal kui küllaltki valju plahvatuse puhul suigume rahulikult edasi. Nüüd aga saabub meie unegraafiku kõige huvitavam osa: naaseme küll 1. unefaasi, kuid see erineb esimesest samalaadsest. Kui kohe pärast uinumist kaasnesid selle perioodiga ebaselged, seosetud pildid, jõuame nüüd, esimese 90-minutilise tsükli lõppedes punkti, kus hakkame alles õieti und nägema. Unes teevad silmad erinevaid liigutusi