· Graafika oli ala, kus kõige tähtsam väljendusvahend oli joon. Graafikas sai kõige paremini kujutada taimevarre piitsalikke jooni või naise pikki juukseid. · Raamatuillustratsioon, plakat ja tüpograafia olid alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. · Selle asemel pidi graafik keskenduma joonele ning antud kunstiala tasapinnalisusele. Juugendstiil tõi kaasa uudse kirjapildi. Juugendkirja tähed hoidusid sirgjoontest nii paljukui võimalik, jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks kujunditeks. Eeskujuks oli idamaine kalligraafia : jaapani ja hiina kirjutajatel oli suur vabadus kujundada ise tähekuju, kaotamata üldist tähendust.
c) nagu a) + RMA väärtus: nt üldtolerants-CT12- RMA 6(H), kus 6 on millimeetrites ja H on RME järk. Keeviskonstruktsioonid Standard ISO 13920 määratleb keeviskonstruktsioonide tolerantsid lineaarmõõtmetele ja nurgahälvetele ja mõnedele geomeetrilistele hälvetele. Lineaarmõõtmed üldtolerantsid jagatakse nelja klassi A, B, C ja D. Geomeetrilise tolerantsid on määratletud sirgsusele, tasapinnalisusele ja paralleelsusele nelja klassi järgi E, F, G ja H. Joonisele märgitakse üldtolerants ja vajadusel geomeetriliste hälvete klassid: nt : mõõde - BE. Tolerantsi klass Nimimõõde 120 - 400 Üle400 - 1000 Üle 1000- 2000 Üle 2000-4000 A ±1 ±2 ±3 ±4