Referaat Informaatika
Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste
läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris
on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie
tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid
savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku
aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete
pakettidena. Savimineraalide iseloom sõltub sellest, kas pakettide liitjaks on suure
ioonraadiusega kaalium (hüdrovilgud), magneesiumhüdroksüüd (kloriid), vee molekulid
(smektiidid) või tagatakse side lihtsalt pakettide aatomite segu vabade elektrilaengutega
(kaoliniit). Looduses muutub pakkettide vaheline seos pidevalt: kord kantakse siit lahustega
minema K+ või Mg2+, kord tungib nende vahele rohkem vee molekule kui see on struktuuri
püsimiseks vajalik
annaabi.ee 
