Marie Under
olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus
varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud
klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust
tungib kohati isegi raevukalt esile motiiv: inimese inimlik õigus õnnele. See jääb varieeruma
läbi kogu tema loomingu. Marie Underi ja Ants Laikmaa kui olemuslähedaste inimeste
kohtumisel süttinud tundepuhang tasanes peagi elupõliseks sõpruseks, mis oli tavalisest
otsekui kõrgemal tasandil. Sellest armastuskogemusest õppis Marie Under tundma inimliku
õnne ja selle varjutuse dialektikat.
Isiklikust tundeelust hõivatud noorest Marie Underist läksid 1905. aasta revolutsiooni
sündmused, nende eel- ja järellained küll mööda, puudutamata sügavalt tema siseelu,
kujundades tema luuletajasaatust kaudselt.
1906. aasta viimasel veerandil jõudis lõpule Marie Underi Moskva-periood. Hackerid
annaabi.ee 
