Kirjandussemiootika
juhul on tegu semiootilise süsteemiga ning viimaste suhtes kehtivad sarnased reeglid.
Mingis mõttes saab diskursust vaadelda kui lauset. Diskursus ei ole lihtsalt lausete
kogum, tal on oma grammatika.
Barthes eristab kolm tasandit:
1) funktsioonid (Proppi ja Bremondi mõistes)
2) tegevuste tasand (Greimasi aktantidekäsituse mõttes. Greimasi süvatasand on
Barthes’i kõrgem tasand.)
3) jutustamise tasand (kattub Todorovi jutustava diskursuse mõistega)
Tasandite teooria pakub kaht tüüpi tasanditevahelisi seoseid:
1) distributiivsed – ühe tasandiga piirduvad, seosed ühe tasandi elementide vahel
2) integratiivsed – integreeruvad, seosed erinevate tasandite elementide vahel
Distributiivsed tasandis iseenesest ei ole võimelised mõtet edastama. On vajalik
hierarhiline perspektiiv.
Kõige põhjalikumalt – funktsioonid (vene formalismi vaimus). Jutustavas tekstis on
kõik elemendid funktsionaalsed. Teoses ei ole mingit müra, midagi liigset. Kuigi
annaabi.ee 
