Konspekt 2009 geoloogia
Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes
sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse.
Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja
Võrtsjärve nõgu.
Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga
mööda aluspõhja pealispinda.
Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana
reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna
meetrini. Võivad olla lainjad.
Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja,
Karula, Pandivere kõrgustikud.
Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit.
Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast,
liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku.