Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
Pühamud ja templid
Polise elanikud rajasid pühamuid. Ka templeid jaotati ülelinnalise tähtsusega ja üle-Kreekalised
(Olympia ja Delfi). Vahe oli suht tinglik, kuna ka üle-Kreekalised olid mõne linna all.
Tähtsamad strateegilised punktid markeeriti pühamutega. Akropilis (Athena või Zeusi omad) ja
agoraa (nt Apollon, ka Zeus). Väljaspool linna olid ka, enamasti tasandiku ühte nurka, et saavutada
kontroll linna ja templi vahelise maa üle. Seal olid igast tähtsad jumalad, nr Hera kui
tasandikujumalanna. Ei pruukinud suured olla, aga võisid ka. Neemede otsa tehti Poseidoni
templeid.
Tempel ei võrdunud pühamu. Pühamu moodustas altar ja temenos- jumala ruum, mis võis olla
igasuguse suurusega. Temeose rüvetamine (miasma) oli keelatud. Miasma- seks, sünd ja surm
(tapmine), kõik vajasid puhastusriitusi. Altari ette võis põgened, otsiti kaitset vaenlaste eest.
Miasma eest karistasid jumalad ja kogukond. Looduslikud objektid kaasati pühamu koosseisu (nt
püha oliivipuu).