Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
aluspõhjakõrgendike nõlvadel või selle vahetus läheduses.
Moreentasandikud On valdavalt moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine
või saviliivane pinnakate. Moreeni paksus ulatub mõnekümnest cm kuni kümnete m. On kujunenud
aktiivse liustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreentasandikud on kujunenud vana reljeefi
tasandikulistel kohtadel, mille pind on enamasti lainjas ning suhtelised kõrgused ulatuvad harva üle 10
m. Jääsulamisveed on tasandikesse uuristanud orgusid.
Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nimetatakse otsamoreenideks.
Otsamoreenid on servamoodustiste üks lüli, servamoodustiste hulka kuuluvad ka liustikukeele
küljeosas kujunenud küljemoreenid. Küljemoreenid on tekkinud kahe naaberliustikukeele
ühinemiskohas tekkinud keeletevaheliste moreenide siirdevorm.
Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes (tunnelites) ning koosneb mandrijää
annaabi.ee 
