Hüdraulika I eksam
suunad mõjuv rõhujõud, nimetatakse rõhukeskmeks D. Rõhukeskme D kaugus vedeliku pinnalt l D on arvutatav:
( lC- kujundi raskuskeskme kaugus pinnast; IC- pinna inertsimoment pinna raskuskeset läbiva telje
suhtes).
Pinnakeskme ja rõhukeskme vahelist kaugust nimetatakse ekstsentrilisuseks (e on alati positiivne,
s.t. rõhukese asetseb alati allpool pinna raskuskeset)
Rõhukeskme paiknemissügavus:
Rõhukese paikneb tasakujundi pinnakeskmes. Rõhutasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõhujõud
Jõud võrdub niisugusesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur olenemata sellest, milline on
tegelik anuma kuju ja kui palju vedelikku anumasse mahub. Seda asjaolu tuntakse hüdrostaatilise paradoksi nime all.
1.11 Hüdrostaatiline rõhujõud silindrilisele pinnale
Hüdrostaatiline rõhujõud F kõverpinnalisele kujundile võrdub kujundi igas punktis pinnale risti mõjuvate
annaabi.ee 
