Suhkur
sajandil, pärast seda kui suhkru tarbimine Britannias oli suurenenud
kahesaja aasta jooksul näputäiest või kahest tünni õlle kohta kuni ca 1 miljoni tonnini
aastas. Sel ajal hakkasid Londoni arstid jälgima ja registreerima "suhkrupalaviku" [sugar
blues] nähtavaid haigusnähte ja sümptomeid.
Vahepeal, kui suhkrusööjatel polnud otseseid füüsilisi sümptomeid ja arstid olid
hämmastunud siis ei tembeldatud patsiente enam nõiututeks, vaid hulludeks, segasteks,
emotsionaalselt tasakaalututeks. Laiskus, väsimus, prassimine, vanemlik rahulolematus
[displeasure] ükskõik milline probleem oli neil alla 25-aastastel, sellest piisas, et neid
paigutada esimesse Pariisi vaimuhaiglasse. Nende sulustamiseks piisas vaid kaebusest
vanematelt, sugulastelt või koguduse preestrilt. [Wet nurses with thie babies], rasedad
noorikud, halvatud või vigased lapsed, pensionärid, halvatud, epileptikud, prostituudid
või hullunud kuutõbised kõigist neist sooviti vabaneda
annaabi.ee 
