Kuidas kirjutada arvustust?
Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud.
Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase
lüheldast kasvu silmas pidades.
Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk. Õdede kolmik
(Olmaru, Meriste, Lepp) oli võrdväärne ansambel.
Võib oletada, et esietendus tekitas tunde, et kõnnitaksegi köiel. Nii on see ikka. Kukkumise hirmus
hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt.
Võimalusi Tsehhovit lausa publitsistliku tänapäevasusega mängida on küllaga. Kas või «depressiivsete
väikelinnade» võtmes ja Moskva, Tallinna või mis tahes suurlinna kui pääsetee illusiooni purustamises.
Muutumine algab meist endist see on Tsehhovilt igavikku kanduv sõnum.
Uus lavastus
«Kolm õde» Anton Tsehhov
Lavastaja: Peeter Tammearu
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
annaabi.ee 
