vasakule (kuni 30°). Samaaegselt kasvab kõrguse kasvades ka tuule kiirus. 20. Miks on temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatilised gradiendid erinevad? Kuivadiabaatiline gradient oli praktiliselt konstantne, märgadiabaatiline sõltub temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). Madalatel temperatuuridel läheneb märgadiabaatiline gradient kuivadiabaatiliselt (õhus on vähe niiskust ja ka soojushulgad on seega väikesed. 21. Missugustes tasakaaluolekutes võib keha olla? Kuidas käitub õhuosake, kui ta tasakaalust välja viia? Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes. Labiilne - ümbritsev õhk surub veelgi kaugemale algnivoost ehk võimendab esialgset häiritust. Neutraalne - ümbritsev õhk ei mõjuta jõududega, jääb uuele nivoole. 22. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus?
keskkonnale 11. ENTROOPIA JA TÕENÄOSUS. NERNSTI TEOREEM Entroopia: mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia. ∆S=∆Q/T, kus ∆Q on üleantav soojushulk ja T on süsteemi temperatuur. Entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. NERNSTI TEOREEM: Nernsti teoreem, tähendas, et absoluutse nulli lähedal on süsteemi entroopia kõigis võimalikes tasakaaluolekutes sama väärtusega. Termodünaamika kolmas seadus väidab, et absoluutsel nulltemperatuuril võrdub entroopia nulliga. 12. REAALNE GAAS JA TEMA ISOTERM. KÜLLASTUNUD AUR. KRIITILINE OLEK JA GASSIDE VEELDAMINE Reaalsed gaasid, millega igapäevaelus kokku puutume, erinevad ideaalsest gaasist selle poolest, et nende molekule ei käsitleta punktmassidega ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Reaalse gaasi võrrand:
annaabi.ee 
