Ta oli iseõppija ning omandas laialdased teadmised. Tänu sellele oli ta oma aja haritumaid ja mitmekülgseimaid inimesi. Ta saavutas elektrialaste uurimustega esimesena ameerika teadlastest rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga laetud kas positiivselt või negatiivselt, olenevalt sellest, kas ta sisaldab elektrit 5 tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem. Ta tõestas katseliselt, et äike on elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist ja Iseseisvusdeklaratsiooni koostamisest. Ta esitas esimesena Kongressile orjusevastase remonstrantsi. Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson. Ta pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmidest ja käsitöölistest
keskkonna entroopia kasvama. Termodünaamika III seadus- Kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstantile. 3 Reaktsiooni suunda ja tasakaaluolekut saab iseloomustada Gibbsi vabaenergia muuduga. Kui Gibbsi vabaenergia muut on negatiivne, siis on tegu spontaanse reaktsiooniga, kui Gibbsi vabaenergia muut on 0, siis on tegu tasakaaluolekuga. Entroopia- tasakaaluoleku tekkimine, soojuse ja energia haihtumine universumisse. Entroopia kasvab kui delta S on suurem nullist. See toimub aurustumise, lahustumise, sulamise, temperatuuri tõstes jne) Vastasel juhul, kui on tegemist veeldumisega, tahkestumisega, siis entroopia kahaneb. Elektrolüüdid on ained, mis vees või mingis teises aines lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ehk ioonideks. Need lahused, mis elektrit ei juhi, neis ei ole elektrolüüte
Sellisel juhul toimub osmoos. Osmootne rõhk arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temp. lahuse poolt hõivatud ruumala. VEEL(küsimused, mis olid 2007 või 2008, aga mitte 2009): 1. Gibbsi energia Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H TS Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Iseeneslikud protsessid suletud süsteemis lõpevad alati tasakaaluolekuga. Tasakaalu olekus (G) väärtus minimaalne. 2. Elektronorbitaalide teooria - elektronide jaotustiheduse kuju nim. Orbitaaliks. Elektronorbitaale kujutatakse summaarse tõenäosuse piirkondadena, mis hõlmavad kuni 99% ruumist, kus elektron võib esineda. Orbitaalide kuju ja energia võimaldavad selgitada ka aatomite vahel toimivaid jõudusid ja keemilise sideme omadusi molekulis. Mida kaugemal tuumas tuleb kihte juurde, seda keerulisem sfäär. 3. Teadmised vanas Egiptuses
annaabi.ee 
