oma toidukordi ja toitaineid, teha trenni et kaotada kaloreid mis sa endale sisse sööd jne. Ilma toiduta ei saaks inimene elada, see on tähtis osa elust ja kui toituda tervislikult ja teha trenni siis keha muutub tervislikumaks ja energilisemaks. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Tasakaalukus Toitumisel on kõige tähtsam tasakaalukus, kui sa ei tasakaalusta oma toidukordi ja toiduhulka, siis võib tervislik toitumine minna väga kiiresti ebatervislikuks. Suur osa tasakaalukusest on ka toidu püramiid, see on tehtud toidu ekspertide poolt ja sealt saab vaadata kuidas organiseerida toiduhulka ja toiduaineid. Taldriku reegel on ka oluline tasakaalukuse teema. See ütleb meile kui palju ja millal on vaja süüa erinevaid toitaineid. Näiteks Hommikul süüa kiudaine rikkaid toitaineid jne. (Tervislik toitumine toimetus, 2018) Kalorid Tähtis pole see mida sa sööd, vaid see kui palju sa sööd. Energia tuleb kõik peamiselt toidust.
loogiliseks isa ja sõprade arutlust , kuid mitte nii nagu matemaatikute oma. Seega on loogiline arutlus kahesugune: üks osa valdab seda päriselt ja iseenesest ja teine osa justnagu kuuletub. Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda mõistlikkuse ja kommetega seotuks. Tarkus, taiplikus ja mõistlikus kuuluvad mõistliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus