Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse kokkulangemiseni süsteemi oma võnkesagedusega. (nt kiigele hoogu tehes) 7. Laine on liikumine. Tekib millegi tasakaale häirimisel. Kannab edasi liikumine energiat. 8. Lainet iseloomustavad suurused: · Amplituud (X) · Periood (T) · Sagedus (f) · Lainepikkus () · Levimiskiirus v= f 9. Lainete liigid: a) Levimise järgi: · Ristlaine (laev sõidab merel vastutuult) · Pikilaine ( helilaine) b) Laine frondi järgi: · Pinnalaine (lainefront on sirgjoon - ) · Ringlaine (frondiks ringjoon kivi vette visates) c) Ruumilained:
iseloomustatakse aktiivsuskoefitsiendiga i. Osmootne rõhk: arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse enda alla võetud ruumala. FAASID Gibbsi faaside reegel: heterogeenses süsteemis on tasakaalu korral termodünaamiliste vabadusastmete arv (variantsus), mida saab muut ilma et muutuks faaside arv, on 1) sõltumatute muutujate n+f(k-1) ja 2) tasakaale kirjeldavate seosevõrrandite k(f-1) vahe: v = n+f(k-1)-k(f-1) = k-f+n ja kui n=2 (tavaliselt), siis v = k f + 2 Vee olekudiagramm: Jahtumiskõverad lihtsamal olekudiagrammil Kangi reegel : Valime süsteemi, milles komponendi A kontsentratsioon on XA, B kontsentratsioon vastavalt 1 - XA = XB. Jahutamist alustame punktist P algtemperatuuriga T0. Punktis P1 temperatuuriga T1 hakkavad eralduma komponendi A kristallid.Punktis
annaabi.ee 
