Nüüdiskirjandus
Lõpus on sulane Jaan vägistanud Luise, andnud peremehele peksa ja söönud ära kõik
peemehe seebi ja küünlad, ning sellega täitnud kogu eluprogrammi.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007)
Küsimus on siin selles, et kujutatakse sellist ajajärku, kus osa inimesi on veel metsas, elab
loodusega ühte, teab ussisõnu ja oskab nendega loomi valitseda. Probleem, mis seda maailma
painab, on see, et eestlased asuvad elama külasse, võtavad üle küla kombed. Tasaisi see
metsaelu hääbub, sinna jäävad elama üksikud ja kogu metsakultuuri ja selle kandjaid ootab
ees allakäik ja häving. Põhitoonilt on tegemist küllaltki masendava või pessimistliku tekstiga.
Mingis mõttes taaskord lugu kohanemisest, aga see on asetatud veelgi kaugemasse eesti
minevikku. Lugu sellest, kuidas üks rahvus kolib uude keskkonda. Sellest lähtuvalt pole siin
erilist ajaloolist paatost, idealismi, mida ühel või teisel moel traditsiooniline ajalookirjutus
esindab
annaabi.ee 
