Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
Maakohus rahuldas osaliselt hagiavalduse, jättes
hageja alternatiivselt esitatud nõude rahuldamata, ning ringkonnakohus nõustus selle seisukohaga.
Hageja pöördus Riigikohtusse.
Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et võlgniku pankrotihaldur saab tagasivõitmise korras
sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vastasel juhul asuks kohus laiendavalt tõlgendama
seaduses ammendavalt loetletud tagasivõitmise aluseid, mis ei ole lubatud. Vaidlusalused
tasaarvestusavaldused ei rajane võlgniku tahteavaldustel, mida saaks viidatud sätete alusel tagasi
võita, vaid võlausaldajate tahteavaldustel. Tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole
kujundusõigus, nagu õigesti osutas ringkonnakohus. Kolleegium on selgitanud, et pärast
tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast
poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele
(vt Riigikohtu 14. detsembri 2009