hakkas juhtima piiramatu võimuga monarh. Monarhi samastati jumalaga · Sõjavägi Linnriikide sõjavägi koosnes kodanikest, aga suurriikides palkasid monarhid sõjaväe seega suurriikke hakkas kaitsma palgasõjavägi. · Kodanikuks olemine kaotas tähtsuse Mille poolest erinesid Kreeka hellenismiperioodi kultuur: filosoofia, kirjandus ja religioon 1. Filosoofias - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juureldi rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate provleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule
Kuid rahva maitse oli muutunud. Klassikalisele perioodile iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödiad ei pakkunud enam huvi. Eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega. Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu. Filosoofia Klassikalise eprioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista,