Haridus ja teadus keskajal
Tähtsaim
Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid,
tuntuim Platon.
Linnakoolide teke
Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati
katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas
järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka
õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha
tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad
alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja
raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles.
Ülikoolid
Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige
varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest
sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks