Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi tema laste käes. "Üks imelik mõte oli viirastusena Andrese peaaju külastanud...mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes?".
KASUTATAKSE PUITU, LINA, LOOMASÕNNIKUT, PILLIROOGA, PRÜGIMÄGEDEST SAADAVAT METAANI JA ORGAANILISTE JÄÄTMETE PÕLETAMISEL, ÕLED. VEEL SAAB TOOTA ENERGIAT SURNUD LOOMADE LAGUNDAMISEL.(ERALDUB CH4-METAAN) PÄIKSEENERGIA - HEA TOOTA PIIRKONDADES, MIS ON EKVAATORITE LÄHEDAL JA PÄIKSE KIIRTE LANGEMIS NURGA LÄHEDAL. SUURE ENERGIA HULGA SAAB KÄTTE LÄHIS EKVATORIAALNE, TROOPILINE JA LÄHISTROOPILINE VÖÖND JA PARASVÖÖTME LÕUNA OSAS. KASUTATAKSE VEE JA HOONETE KÜTMISEKS SOOJUSENERGIA TARVIDUSEKS NING PÄIKSEPANEELIDE ABIL LAETAKSE PÄIKESE PATAREISID, KUS SAADAKSE ENERGIAT. TEHNIKA ON KALLIS.
mustlasel" (Gustav Suits) kujunes elu lõpuni nö. elusümboliks või -kujundiks mustlaslik, vaba rännurahva eluviis, millele vihjab loominguski mitu mustlaste portreed. On säilinud katkeid Mäe ilmselt ulatuslikust kirjavahetusest, mis valgustavad pigem inimest ja olusid kui kunstnikku. Küllap ei olnud ta teoretiseerija, ta mõtles värvides, vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides (maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid - töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui romantiline poeet
annaabi.ee 
