Põllumajandus, kalandus, metsamajandus
millelt saadakse ntks mahla, koort, vilju jne. Maailma metsatüübid - mets ei kasva maailmas
igalpool ning sõltuvalt kliimaoludest ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline
koosseis ja tootlikkus erinev. Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad - kasvavad
aeglaselt, suht hõredad, väikese juurdekasvuga 1-2m3/ha aastas, koosnevad vähestest
puuliikidest, peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks,
ehitusmaterjaliks jm. maailma tarvepuidust saadakse okasmetsadest. Parasvöötme leht- ja
segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui
segametsad. Ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Nendest metsadest
saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kastuatakse eelkõige
mööblitööstuses. Lähistroopika metsad - jaguneva kaheks: niisked ja kuivad. Niisketes
metsades kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suht
annaabi.ee 
