Piison
sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud
siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes
elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest
tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa
Euroopa leht- ja segametsavööndist. Inimasustuse laienedes pürgade levila ahenes.
Veel keskajal elasid pürjad koos käesolevaks ajaks välja surnud ürgveiste ehk
tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa sügavates metsades. Kesk-Euroopas hävitati pürjad
XVIII sajandil. XIX sajandil olid pürgadest järele jäänud vaid kahe alamliigi riismed.
Euroopa pürja (B. b. bonasus) viimaseks pelgupaigaks oli Poola kuninga põline
jahivaldus Biaùowiea põlismets Poola ja Valgevene piiril, kaukaasia pürja (B. b.
caucasicus) pelgupaigaks mägimetsad Kaukasuse loodenõlvadel.
Esimese maailmasõjaga alanud sündmused viisid looduslikult elavate pürgade
väljasuremiseni
annaabi.ee 
