hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Loomastik Ukraina loomastik on liigivaene. Põhiliselt on levinud pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist jäävad talveunne. Põline loomastik on hävitatud: tarvaseid ja piisoneid enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia
ka nendest valmistatud esemeid, näiteks karusnahku, elevandiluust suveniire. Teadlastelt Luuleidude järgi on kindlaks tehtud, milliseid loomi kütiti muistsel ajal Eesti aladel. Võrdle diagramme A ja B. Allikas: Põhja-Euroopa loodus. Eeva-Liisa Hallanaro, Marja Pylvänäinen, Tiit Randla; Põhjamaade Ministrite Nõukogu, 2002. Diagramm A: Narva (3000-2500 e.Kr) Pea kolmveerand kogu kütitud loomade hulgast moodustasid linnud, seejärel hülged, siis enam-vähem samapalju tarvaseid ja põtru, vähem metssigu, kõige vähem aga muid liike, kalu ja kopraid. Diagramm B: Kääpa (3000-2500 e.Kr) Alla poole kogu kütitud loomade hulgast moodustasid põdrad, üle veerandi aga koprad, seejärel enam-vähem samapalju metssigu ja muid liike, siis tarvaseid, kõige vähem aga kalu ja linde. * Mis võib olla erinevuse põhjus? --- 100 Võõrliigid ja elurikkus Võiks arvata, et uute liikide ilmumine kooslusesse suurendab liigirikkust, kuid sellel on omad ohud
annaabi.ee 
