Eesti kultuurilugu
puuõõntes. Oma küla sarasmaadel sellise pere leidnud talupoeg tähistas puu oma peremärgiga ja
edaspidi kuulus see talle. Sagedasemad olid aga kunstliku õõnega tarupedajad. Õõnsus raiuti
esmalt hariliku või kumerateralise kirvega, seejärel kaevati pesaruum tarutuura või peitliga sisse.
Tavaliselt oli see 2 meetri kõrgusel või kõrgemalgi maapinnast. Puu latv raiuti harilikult maha.
Meevõtuks roniti vastava köie abil, mille aasad köideti jalgade külge, üles. Tarupuudele ehitati
kaitsed karude vastu. Viimased tarupedajad olid kasutuses veel 19. sajandi lõpus
Küttimine
Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Ka Eesti ala esimesed asukad saabusid
siia suurte ulukloomade kannul pärast mandrijää taandumist ja kliima soojenemist. Tol ajal oskas
inimene ära kasutada peaaegu kõik, mis ühest saakloomast saada võis: liha tarvitati toiduks,
nahkadest sai kehakatet, luudest tööriistu, sooled täitsid nööri aset jne
annaabi.ee 
