Prantsusmaa Võõrleegion
Lillemaale ,,ei istunud". Leegionäri palk oli 1947.a. 8000 Prantsuse frangi ümber kuus. Ärid
olnud kaupu täis ja produktid vabalt saadaval. Võisid kõike osta, mida aga soovisid, ja seda
ajal, mil Saksamaal ja mitmel pool mujal Euroopas olid kaubad veel kaardisüsteemil.
,,Eesti keelt pole ma kahe aasta jooksul kuulnud ega ka rääkinud," kirjutab Lillemaa, ,,välja
arvatud ühel juhuslikul kohtumisel Tammiga, mil rääkisime kümmekond minutit emakeeles.
Nüüd on kirjavahetus Tarumiga katkenud, sest karistuskompa-niis olles on ka see ..luksus"
keelatud!"
Lillemaa on optimistlik ja loodab eeloleva aasta lõpupoole Indo-Hiinast tagasi Alzeeriasse
pääseda ja võibolla kunagi isegi kodumaad külastada.
Järgmisel kevadel, 1948. a. märtsis saabunud kirjas kirjeldab ta üht partisanide rünnakut
autokolonnile järgnevalt:
Partisanide rünnak
,,Kolonnis oli seekord 60 masinat, millele lisandusid veel kaitsemeeskond ja soomusautod.
annaabi.ee 
