Mesindamine korpustarudes
sisuliselt korpustaru. Tartu taru pesaruum mahutas 12 täisraami ja selle peale sai
asetada veel sama paljude raamidega magasini ehk teise korpuse.
Kuna Eesti tarudel ehk lamavtarudel oli väga palju miinuseid, hakkasid mitmed
eesrindlikumas mesinikud eelmise saj 60. Aastate keskpaigas Eestis valmistama
mitmesugust tüüpi korpustarusid. Erinevate tarutüüpide levikule avaldasid mõju tol
ajal Soomes üsna levinud Farrari ja Langstroth-tarud. Esimeseks Eesti mesinike poolt
ehitatud taruks peetakse Farrar-tüüpi korpustarusid.
Korpustarudes olevate korpuste ristlõige on ruudukujuline ja see võimaldab kasutada
nii "külma" kui ka "sooja" pesa varianti. Tarul on lahtikäiv põhi, mis võimaldab taru
põhjad juba varakevadel ära puhastada. Põhja sees olev lennuava on üle 400 mm lai ja
suletav metallist siibriga. Korpuste kõik neli seina on soojustatud. Pesaruumi
siseseinad on ehitatud kas 6mm paksusest niiskusekindlast vineerist või 3mm
paksusest nn põrandapapist