Eesti uusaeg
Teine asi oli see, et
Jannsen oli rahvuslikult meelestatud ja Perno Postimehe kaudu hakati seda juba alguses edasi
adnma.
Võrreldes Hurda või jakobsoniga oli Jannsen tagasihoidlik, mitte konflikti otsiv ja tüli
mittesoosiv tüüp, pooldas sellist nn ,,alalhoidlikku rahvuslust".
Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed ja ei pea oma rahvuse üle häbi
tundma. Samuti rõhutas, et haritud eestlased jääks eestlasteks, mitte ei saksastuks. 1863 kolis
Jannsen Tartussse, 1864 hakkas seal uut lehte välja andma nimega ,,Eesti Postimees" millest
sai rahvusliku liikumise üks tugitalasid. Perno postimees jätkas samuti väljjaandmist.
Rahvusliku liikumise kesused ja esimesed suurüritused.
Rahvusliku liikumise algusaeg on natuke tinglik ja võimatu ühe kindla aastaga dateerida.
1860ndate alguses oli rahvuslik liikumine veel selline asi, mis hõlmas veel üksikuid entusiaste
ja tegu ei olnud veel masside liikumisega.