Meditsiiniajaloo konspekt
mismoodi (arsti)teadlased elu ja surma küsimusi ajaloos vaadelnud on ning millised
on olnud kontseptsioonide muutused.
Kuigi ühelt poolt võib sedastada, et elu ja surma on Euroopa kultuuris käsitletud
vastanditena, pole selline üldistus siiski lõplikult tõene, kasvõi seepärast, et kuni 19.
sajandini puudus üldine konsensuslik arusaam, mis on elu. (See on ka põhjus, miks
,,eluteadus" bioloogia sünnib alles paarsada aastat tagasi, üheks ristiisaks sj
Tartuski töötanud K. F. Burdach.) Eeskätt huvitus meditsiin kuni 19. sajandini eeskätt
inimesest ning vähem teoreetilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest.
12
Pealegi, kirjutavad asjatundjad, ei saa elu ja surma vastandumist vaadelda alati nö
lineaarses opositsioonis. Aristotelese loogika-alastes kirjutistes tuuakse välja kolme
liiki vastandumisi: 1) korreleeruvad; 2) vastandlikud ja kolmandaks nö positiivse