Eesti ajalugu
valge mantel, rist ja mõõk. Ordu liikmed jagunesid rüütel-, preester- ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus
300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega.
Eestlased olid katoliiklased.
Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561.
ORDUAEG (1227 1561)
Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt:
Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas.
Tartupiikopkond, Tartu piiskop.
Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop.
Liiv Ordu riik, Ordumeister.
Algas feodaalse killustatuse aeg.
Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed.
1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni
orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa.
1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule