Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Kaasaütlev tekkimas. Imperatiiv juba t-lõputa.
Eitussõna esineb kirdemurde kujul. On olemas ma-liitelised tegevusnimed.
1525 I eestikeelne mittesäilinud raamat pole säilinud, aga selle kohta on hävitamise märge Lübecki toomdekaani
raamatus. Schleswigi arhiivi andmeil arestis Lübecki raad 1525 vaadi, sisaldades luterlikke raamatuid ja eesti, läti, liivi k
missatekste (Lutheri kristliku jumalateenistuse läbiviimise juhised?), mida taheti Riiga saata. Annus arvas, et tegu võis olla
tartukeelsete tekstidega, mille tõlkija võis olla Witte, kes hiljem tõlkis tartu keelde Lutheri katekismuse.
1535 I eestikeelne säilinud raamat - Wanradti ja Koelli luterlik katekismus. Raamatu kirjutaja oli Niguliste kiriku
jutlustaja Wanradt, tõlkija Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on 11 katkendlikku lehte, mille avastas Eestimaa
Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Weiss 1929 ühe koguteose vasikanahast välja pressitud köite kaane täitematerjali
hulgast