"tartukeelseet" - 1 õppematerjal

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

käsikirjalised sõnaraamatud (Clare, Svenske) ­ 18.saj I poolel ilmus 2 käsikirjalist lõunaeesti k sõnastikku. Svenske'lt pärineb tartumurdelise eesti-saksa, saksa-eesti sõnastikuga, kus on üle 7000 sõna. Clare 1720ndatest pärit lõunaeestikeelne sõnastik on täiuslikum: seal on sõnavorme, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, ülevaade lõunaeesti k grammatikast. "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 18.saj lõpul hakkas ilmuma tartukeelseet rahvavalgustuslikku kirjandust. Rahvavalgustuslik tegevus kulmineerus "Tarto maa rahwa Näddali-Lehes", millest ilmus 03.-12.1806 41 numbrit. KOKKUVÕTE: valdavaks saab Forseliuse-Hornungi vana kirjaviis, kirjakeelest kaovad arhailised jooned, piiblikeele alusel ühtlustub kirjakeel; piiblikeel jääb eeskujuks ajajärgu lõpuni. Põhjaeesti kirjakeel toetub murdeliselt Harju keelele, kus on läänelisi jooni, lõunaeesti kirjakeele aluseks Tartu murre