Meditsiiniajaloo konspekt
nakkuse olemasolu 1857). Listeri meetodeiks olid karboolhappe mähised, pesemine
karboolhappega ja selle õhku pritsimine.
Aseptika tekkis, kuna karboolhape oli mürgine ka nii patsendile ja arstile. Aseptika
ajaloos on oma koht Ernst v. Bergmannil (Tartu ülikooli lõpetanud 1860, 1871-1878
Tartus kirurgiaprofessor), kes hakkas kasutama instrumentide keetmist (Berliinis
kuhu oli 1886. a siiirdunud). Haavamädanike vastases võitluses on oma koht ka teisel
tartlasel Maximilian Zoege von Manteuffelil, keda võib pidada üheks
kummikinnaste kasutuselevõtjaks (vastav soovitus 1897, alates 1904. a see Tartus
juba rutiin). (1890. a olevat juba küll ka W. Halstead USA-s kasutusele võtnud
kummikindad, kuid põhimõtteliselt teistsugustel alustel selleks et kaitsta arsti /
assistenti, mitte patsienti...)
Theodor Billroth (1829-1894) on arst, keda võib meeles pidada, kui järgmise
sümboolse sammu astujat kirurga arengus. 1881