Ristiusu teke ja areng
Kuna kristlased sellega
ei nõustunud, algasid juba 1.saj. kristlaste periooditi süstemaatilised
tagakiusamised, mille haripunkt langes Diocletianuse valitsusaja lõppu. 311-313.a.
anti väja 3 edikti (nn Constantinuse usurahu), millega tunnistati kristlus lubatud
usundiks (religio licita). 4.saj. jooksul andsid keisrid välja rea seadusi, mille
tulemusena oli kristlus 395.a-ks saanud Rooma riigiusundiks ja teised usundid
kuulutatud keelatuteks.
Apostel Paulus
Paulus Tarsoslast on vahel kutsutud ristiusu teiseks rajajaks. Sellise väite oleks ta
ise kindlasti tagasi tõrjunud : ,,Teist alust ei või keegi panna kui see, mis on juba
pandud, see on Jeesus Kristus!" Ometi oli Paulus algkiriku silmapaistvaim teoloog.
Tema tähtsus oli maailmaajalooline, sest tema avas tee, mis viis ristiusu juutluse
pinnalt maailmausundiks.
Paulus juudi nimega Saulus sündis ja veetis lapsepõlve Tarsoses. Sealtkaudu
kulges tähtis kaubatee Süüriast läände
annaabi.ee 
