Underi luulekava
üle käte meile
vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui
mürgilõhna hajutav jasmiin.
Isikustamine
vKus hõõgumas on suudluste rubiin .
vÖö hellusesse päeva pärleid plehti.
vRohus kobrutab valgeid õisi.
vKevad nüüd külvab oma esimese idu.
vNii raske üksi kõike ilu kanda ...
vKuis luksub heledust su väike rind.
Epiteedid
v
Kõrge rammus hein .
v
..purpurlisi marju .
v
..nägin tarretuses seisatlevalt.
v
Punanokaline merelind.
v
Helge suvepäev
v
Hallrõske sügisõhtu.
Ekspressionism
v
Kahlasin kaelani ohakais ,
orjavits veristas käed,
paremal ahistas laini pais
vasemal surusid mäed.
Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav-
varju ei vähemat.
Valusas südames lahtine haav ,
lainetes lähimat
TÄNAN KUULAMAST