A.dumas Kolm musketäri terve raamat
väljumas. «Kas surnu on juba ellu ärganud? Tont võtku, Felton, mu laps, kas sa siis ei
näe, et sind peeti algajaks ja sulle mängiti esimene vaatus komöödiast, mille arengut meil
kahtlemata on lõbu jälgida.»
«Ka mina arvasin seda, milord,» vastas Felton, «kuna aga vang on naine, siis
mõtlesin, et pean teda kohtlema tähelepanuga, mis on iga hästikasvatatud mehe kohus --
kui mitte naise, siis vähemalt enda pärast.»
Mileedi võpatas kogu kehast. Feltoni sõnad tarretasid vere ta soontes.
«Niisiis ei ole sind, kivist südant, veel suutnud võrgutada need kaunid, osavalt laiali
laotatud juuksed, valge nahk ja rauge pilk,» lausus lord Winter naerdes.
«Ei, milord,» vastas külmavereline noormees, «uskuge mind, minu hukutamiseks on
vaja palju enam kui naise likke manöövreid ja koketeerimist.»
«Sel juhul, mu vahva leitnant, jätkem mileedi olsim uusi teid ja mingem õhtust
sööma