August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
MÄRT. Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju seal on, ja - tea, kas
saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale vastu.
JAANUS {naerdes). Sa oled ju Mari vastu õige viisakaks hakanud. Räägiti ikka,
et sul tõistre Anuga tõsi taga pidi olema...
MÄRT. Sooh, või räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes.) Jaa, eks pea
enese eest hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu kombel
raudvaraks jäeta. Siin oled sina tarnisa ameti peal, ega sind siit enam välja
kangutada saa. Minu jalge all veel mitu tuult.
JAANUS. Soo, või üks inimene ka minu peale kade! - Jah, eks ma ole siia
peatuma jäänud; võib-olla jään veelgi, kui talurahvas mind maha matta
tõotab.
MÄRT. Ei maksa sinu peale kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahvas sulle selle pika
teenistuse eest ka sauna kõrvale kambri üles oleks löönud ja sinu naisele-
lastele seadnud, siis ehk vahest oleks kade olla maksnud. Nõnda aga...