· Tekitas suurt dolomiti, liiva ja pliid majanduslikku kahju · Suured psühho-sotsiaalsed tagajärjed · Väga suur majanduskahju · Evakueeriti üle 336 000 inimese Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus · Mure globaalse soojenemise pärast (CO2 sisalduse tõus atmosfääris) Eeldused: Tuumaenergia on CO2 vaba; ei saasta keskkonda; ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL elektrist) Tuumariigid · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima
Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud
elanikuni, kellest enamus sõltub igapäevaselt sellest energiast nii oma toidu, transpordi kui ka paljude muude hüvede jaoks. TUUMAENERGIA on raskete aatomituumade lõhustumisel saadav energia. Tuumaenergia võimaldab toota väga suurtes kogustes energiat ilma õhusaasteta. Vajadus tuumaenergia järele on elanikkonna kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus ning mure globaalse soojenemise pärast. Samas on tuumaenergeetika väga ohtlik: kuigi õnnetuse esinemise ja sealt edasi radioaktiivse saaste tekke tõenäosus on tihti väga väike, muuutub selle ümbrus aastasadadeks kasutuskõlbmatuks, lisaks kaasnevad õnnetusega tõsised terviseriskid. Lisaks on tuumaenergia probleemiks see, et ka uraani ei ole maailmas lõpmatus koguses ning ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis
Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. II. Vajadus tuumaenergia järele 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2- vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud
06 0.01 0 Hüdroelektrijaamad Geotermaalelektrijaamad Päikeseelektrijaamad Põlevkütus-soojuselektrijaamad Tuumaelektrijaamad Tuuleelelektrijaamad Vajadus tuumaenergia järele 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides
annaabi.ee 
