SOO on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soo vasteks vene keeles - boloto, saksa keeles - das Moor uuemas inglise teaduskeeles - mire prantsuse keeles - marais soome keeles - suo. Inglise keeles eristatakse 5 soo-tähendusega sõna: marsh vesine roostik või tarnasoo fen lage madal- või siirdesoo swamp madal- või siirdesoomets bog raba moor nõmmraba või koguni nõmm
harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv. Raba mikroreljeefis on mitmesuguse kujuga rabamättaid ja -peenraid, älveid (älverabades), laukaid (laukarabades), laugasjärvi ja rabaojasid. Rabast toodetakse turvast ja korjatakse marju; metsa- või rohumaana kasutamine eeldab intensiivset kuivendamist ja väetamist. Raba vesi pärineb peamiselt sademeist, mineraalaineid saab ta tolmust. Taimkatte järgi eristatakse rohusoid (nt tarnasoo), põõsasoid (nt porsasoo), puissoid (peamiselt puisraba, kus kasvab harvalt kiduraid mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud