Ökoloogia kordamisküsimused
ujuvate lehtedega taimedega, lisaks eelpoolnimetatutele veel vesiroosid (Nymphae spp.) ja
vesikupud (Nuphar spp.). Madalamates piirkondades hakkavad kasvama pilliroog
(Phragmites) ja hundinuiad (Typha spp.). Need taimed seovad oma juurtega hästi pinnast
veekogu põhjas ja toodavad igal aastal suure hulga biomassi, mis on lagunemisele vastupidav
ja kuhjub sooturbana. Sooturba kogunedes kerkib maa veest välja ja seda asustavad tarnad
(Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad
(Alnus spp.) ja pajud (Salix spp.). Viimased asendatakse sageli kaskede, tammede ja saarte
poolt. Sageli näeb sellist suktsessioonirida ühel ajahetkel paljude järvede ja jõgede kallastel.
Kuna erinevad taimekooslused toodavad erinevaid setteid, võib neid uurides minna tagasi
järve arengu algusaega ka siis, kui samal kohal on juba mets. See teeb veekogude
suktsessioonid hästi uuritavaks
annaabi.ee 
