kes sõime ümber seisid. See rühm koosnes rohkem õrnemast soost ja nimelt peaaegu ainuüksi vanadest naistest. Üsna kummargil sõime kohal seisid neli eite, keda nende hallide sutaanitaoliste ürpide tõttu võis pidada mõne vaga vennaskonna liikmeteks. Ma ei näe põhjust, miks ajalugu peaks järeltulevate põlvede eest nende nelja auväärse ja tagasihoidliku naise nimesid varjama. Need olid Agnes-la-Herme, Jehanne-de-la-Tarme, Henriette-la-Gaultiere, Gauchere-la- Violette. Kõik olid 'esed, kõik Etienne-Haudry kloostrist ja kodunt välja tulnud oma eestseisja loaga, et Pierre d'Ailly * statuudi kohaselt tulla jutlust kuulama. Muide, kui need vahvad nunnad sel silmapilgul Pierre d'Ailly eeskirjade järgi talitasid, siis rikkusid nad 133 kahtlemata kerge südamega Michel de Brache'i ja Piisa kardinali eeskirju, mis neilt nii ebainimlikul viisil nõudsid vaikimist. «Mis see siin on, armas õde
annaabi.ee 
